reede, 26. juuni 2015

Puusa-ehk vöökott. Lapsele rohkem nagu põll.

Laps on juba piisavalt suureks kasvanud, et käia üksinda õues mängimas. Tema hõlpsamaks leidmiseks (kui tarvis tuppa sööma kutsuda vms) on tal aga mobiiltelefon. Kuna suveriietel pole tavaliselt taskuid, kus telefoni hoida ja kui ongi, siis on taskud väikesed ja telefon võib lihtsalt ära kaduda, oli tarvis miskisugust mobiilihoidjat.
 Eelmisel aastal kasutas ta õues käimisel telefoni hoidmiseks kaelariputatavat mobiilikotti, kuid kuna see takistas ronimist-kummardamist ja muid lapsele meelepäraseid tegevusi, siis enamuse ajast vedeles mobiil koos kotiga kusagil põõsa all või mänguväljaku pingil, kust ta oleks võinud hõlpsasti ära kaduda ja kui me talle helistasime, siis enamikel juhtudel ta seda lihtsalt ei kuulnud.
 Juba eelmisel aastal soovisin lapsele telefoni kaasavõtmise tarvis õmmelda puusakotti, kaalumisel oli see variant, kuid õmblemiseks polnud aega. Kuni sellel aastal leidsin pooljuhuslikult seda käekotti õmmeldes sellise vahva puusakoti õmblemise õpetuse koos lõigetega ja veel pealegi erinevates suurustes lõigetega! Tegelikult saigi see kott valmis juba kevadel, kuid pildistamise-postitamiseni jõudsin alles nüüd. Kotti on juba üle kuu aja peaaegu igapäevaselt kasutatud, seega selle väljanägemine veidi kannatada saanud.
 Valisin tumedamad kangad, sest hele määrdub ju teadupärast kiiremini. Spetsiaalset kotipaela mul polnud, selle õmblesin ka ise. Plastmassist klõpatsid sain kunagi kaltsukast, 30 senti tükk, kui ei eksi. Ostsin igaks juhuks ära, ehk läheb tarvis. Läkski. Üks ootab veel koti õmblemist ja sellele kinnitamist.
Ülemine roosa lukk on taaskasutus. Algul hoidis ilusti, kuid kui kott valmis, jäi pisut lokkima ja ei hoia just kõige paremini, kuid kui kott vööl, ei paista õnneks silma ja ei häirigi väga. Oleksin soovinud ka väiksema tasku lukku mingit värvilist, kuid sobivas mõõdus kodus polnud, liiga pikka lukku ei raatsinud lühemaks lõigata ja poodi ka ei hakanud minema, sai seekord selline tumedam lukk.
 
Sättisin kanga nii, et suur lilleke jäi keset taskut.
Sees on lukuga tasku ja plastikkaartidele 2 taskut. Mitte et ta plastikkaarte väga kasutaks, kuid igaks juhuks siiski õmblesin. Sisemise tasku lukk taaskasutus.
Valisin koti suuruse nr. 2. Esimene oleks talle ehk paremini sobinud, kuid sinna poleks telefon sisse mahtunud, nii et pigem natuke suurem. Välimises väikeses lukuga taskus on taskurätipakk, mis on ka õues väga vajalik, ikka kipub nina nohisema. Sisemisse lukuga taskusse võib panna toavõtme.
No igaljuhul laps kannab seda kotti meelsasti ja tundub, et see meeldib ka tema sõbrannadele, sest 3 tükki juba avaldasid soovi, et nad sooviksid endale ka sellist. Ma kartsin, et ehk hakatakse narrima, aga ei midagi sellist õnneks.

 

4 kommentaari: