Toolide värskenduskuur- taaskasutus ruulib!

Mul oli oma käsitöötuppa tarvis kahte tooli. Palju raha ei raatsinud välja käia- remont ja uued riiulid võtsid niigi omajagu :)
Vaatasin siis kaubanduses ringi. Jyskis olid peaaegu normaalse hinnaga toolid müügis, aga no polnud ikka päris see.
Samuti vaatasin ringi Sõbralt Sõbrale poes. Kuna mul on kiiks, et toolid võiksid olla sarnased ja samas ka mugavad istuda, siis sobilikku ma ei leidnudki.
Siis meenus mulle, et meil keldris on 2 vana tooli, mis on mugavad ja stabiilsed (ei logise ega kolise), tirisin toolid keldrist üles. Need anti meile kunagi, et me need ära viskaksime, aga mulle meeldis nende kuju ja istumismugavus, seega need jäid viskamata. Katted olid kolepruunid ja toolijalad ka :) Värvisin toolijalad valgeks ja mõtlesin, et õmblen uued kleidid neile selga.

Vana tool pruunide jalgadega

Vanad toolikatted. Kulunud ja koledad.

Kanga sain Abakhanist. Otsisin hallikat või roosakat või beežikat, kuid sain hoopis heleda pastelse mündirohelise mööblikanga. Täpselt sobiliku! Ja mis veel kõige parem kogu selle asja juures- poole hinnaga!

Ostetud kangas ja värvi spikerdamiseks kaasavõetud tapeedijupp.

No see kangas seisis mul ikka terve aasta aega, sest polnud mahti sellega tegeleda ja no ma natuke nagu kartsin ka seda õmblemist, sest see tundus veidi keeruline :)
Otsisin kanga välja ja pesin selle eelnevalt läbi, et vältida hilisemat kokkutõmbamist. Sest näha oli, et originaalkatted on täitsa kokku kuivanud.
Sain ka ühe tõdemuse võrra rikkamaks: enne pesemist oleks tulnud kangas ära ooverdada, sest pesumasinast sain kätte kanga, mis koosnes narmastest ja pusadest. Ma arvan, et üks kõva 15 cm läks seetõttu kangast kaotsi küll. Ja kokku tõmbas see kangas pesus ka. Nii et kahest meetrist läks kõva 30 cm kaduma.
Võtsin toolilt mõõdud ja joonistasin lõiked.

Üks osa lõikest kangal- läheb lõikamiseks!

Klapitasin lõikeid, et ikka kangast välja tuleks. Volangid olid 250 cm pikkused, nii et sinna läks ka omajagu kangast. Tegin laiemad volangid- täpselt nii laiad, nagu kangas lubas ja välja andis. Kangast jagus nii täpselt, et paar väikest jupikest ja üks peenike riba jäidki vaid alles. (Meenub, et ma tahtsin algul vist 1,5 meetrit osta ja mees ütles, et osta ikka 2 meetrit ära! Hea, et ostsin.)
 Kõigepealt ooverdasin tükkidel servad.
Hakkasin kokku õmblema ja üllatuslikult polnudki nii keeruline, kui elgul ette kujutasin. Kõige keerulisem tundus see koht, kus tuli kangast 3x "ümber nurga" keerata, et tekiks selline jõnks.

Alguses keerulisena tundunud nurk

Aga kuna ma kunagi töötasin pehmemööbli õmblejana, siis tuletasin neid nippe jälle meelde ja polnudki midagi ületamatut. Õmblused said ka tepitud. Teppimisel tekkis küll hetkeks tunne, nagu ma töötaks jälle õmblejana :)

Toolid oma uute kleitidega

Toolijalgadel on vahvad kaardus jalad.

Vahepeal ma muidugi juba leidsin Sõbral Sõbrale poest Ikea pehme kattega reguleeritava ja ratastega tooli, nii et töötoas leiab kasutust vaid üks tool (no ratastega tool on kordades mugavam). Aga kuna oli tool, oli kangas ja kangas on nii hele, et sobib ka muudesse tubadesse, siis kasutust leiab see kindlasti ja õmblesin ikka mõlemile uued kleidid.

Tool hakkab olema toas, millel on selline tapeet ja sellised kardinad.

Padi sünnipäevakingituseks.

Tütar (8-aastane) oli kutsutud sõbranna sünnipäevale (kes sai ka 8-aastaseks).
Plaan oli kingitus kasvõi osaliselt ise teha. Plaanid olid suuremad, kuid teostatud sai neist vaid üks-padi.
Kingituse valmistamise muutis mõneti keeruliseks see, et kingituse saaja ei fänna absoluutselt roosat, lillekesi ega muid tüdrukutele meelepäraseid asju.
Valisin siis lambakestega lõbusa kanga, lootuses, et ehk see meeldib (loomad pidid talle meeldima).
Nime soovisin ka padjale aplitseerida, see muudab kingituse isiklikumaks. Kasutatud sai ka tekspükse, mida mul nüüd kudus hulgim :) Valisin sellised hallikamad teksad, et sobiks kangaga kokku.

 Esialgu plaanisin tähed aplitseerida sellisest kangast.

Lilleline tundus siiski sobilikum.

Kuna padi on mõeldud istumispadjaks (ehk soovib kingisaaja selle kooli hommikuringi padjaks võtta, mine tea), sai sellele külge õmmeldud ka sang.

Natuke ikka pitsi ka.

Tagumine pool samuti teksadest. Allääres lukk, padjakattel sees sisupadi, mille valmistasin samuti ise. Katte määrdumise korral saab katte eemaldada ja puhtaks pesta.

Suuruseks sai sellel padjal 50x50 cm.
Palju õnne, Emma!

Küünal kastmekannus

Sain ühe vana kastmekannu. Saamise hetkel oli see küll kaua seisnud ja nägi päris räämas välja. Kuid mina nägin kesta all peituvat kaunist kuju. Küürisin selle kannukese kodus puhtaks. Sihtotstarbeliseks kasutamiseks oleks see ka ehk sobinud, kuid kuna mind võlus just selle kannu vorm, mõtlesin algul, et teen sinna kannu sisse mõne taimeseade. Kuni nägin internetis juhuslikult seda pilti:

Algul vaatasin, et lihtsalt ilus pilt ja vahva idee, kuni mul plahvatas: mina saan ju ka oma kasmekannukesse küünla valada! Ma pole ise ühtegi küünalt valanud, kuid katsetasin siiski. Kõigepealt oli vaja tahti. Selle sain, ostes poest kaks lauaküünalt. Tegelikult oleks piisanud ka ühest, sest taht oli piisavalt pikk. Kaks lauaküünalt ja umbes 20 teeküünalt said üles sulatatud ja nõusse valatud.

Kaks tahti panin seetõttu, et see kastmekann on suhteliselt suur, ühest oleks võinud väheseks jääda.
Peale hangumist oli päris kena. Veidi lõi külgedelt lahti, kuid vaatasin, et ka ideepildil sama lugu. Seda saaks ehk kuidagi vältida, kuid ma pole viitsinud ühtegi küünlavalamise õpetust lugeda.

Eks aeg näitab, kuidas see küünal põleb. Väikese katsetamise jooksul talutavalt, kui pikemalt põlema jätta, selgub tõde. Plaanis oli ka vaha sisse eeterlikku õli lisada, kuid tegemise käigus see ununes kahjuks.

Siin küünla kõrval näha linnupuur-lamp, mille valisin Vintage Design´ist võidetud kinkekaardi eest. Ma ei tea, miks mulle meeldivad linnupuurid...ja laternad. Hirrrmsasti meeldivad. Küünlad ka. Parandamatu haigus, mis teha. Linnupuur-valgustisse sai pandud kosus olemasolev LED-pirn, millele varem sobilikku kohta ei leidnud (mees kevadel Rootsist ostis, oli mingi soodukas). Pirn kas muudab värvi sujuvalt, saab valida ka ise värvi (punane, roheline, sinine, punane, lilla jne), valgustugevust saab muuta või siis põleb, nagu tavaline pirn- valge valgusega. Väikese puldi abil saab seda kõike reguleerida ja ka lambi põlema panna ja välja lülitada.
Nii tore kingitus! Harva, kui mul õnnestub midagi võita...kuigi, juhuseid on siiski olnud :)

Uued diivanikatted ja muud tegemised.

Kõik sai alguse sellest, kui üks tuttav andis mulle suure kotitäie kasutatud teksapükse. Pükste hulgas oli ka beeže-pruune pükse. Olin juba mõnda aega soovinud õmmelda diivanitele katted, kuna üks diivanitest osutas väsimuse märke ning tean, et kui nii edasi, oleks diivanil varsti isumisosal sees auk. Naha eripära.
Ainus, mis siiamaani takistuseks sai, oli sobiliku materjali puudumine. Poes küll ilusad kangad, aga väga kallid. Mõtlesin vahepeal, et õmblen sinistest teksapükstest. No aga sinine nagu väga ei sobi meie sisustusse. Vaadates neid beeže pükse aga hakkas mõte kohe idanema- üritan kusagilt beeže-pruune juurde saada ja nendest teengi! Kasutasin kõikvõimsa FB abi ja kirjutasin postituse palvega, et kui kellelgi on kodus vastavat värvi teksapükse, olen väga õnnelik, kui saan nende omanikuks. Pakkumisi tuli uskumatult palju, rohkem sain muidugi traditsioonilisi siniseid teksapükse, kuid nendega on mul ka juba oma plaan...
Idee oli teha miskit taolist. Mees kommenteeris, et telliskivisein.
Kuna katteid oli tarvis 2 ja ühesuuruseid (sest diivanid on ka ühesuurused), siis lõikasin püksid pooleks- üks säär ühele, teine teisele kattele. Seejärel lõikasin välja 10 cm. laiused ribad, pikkused on suvalised, miskit ei mõõtnud täpselt, vaid vaatasin, kuhu ja kui palju sobis.
 Õmblused teppisin (kappisin, kui täpne olla) ühele poole, mitte lahku, sest nii on katted vastupidavamad. Vatiini ja tagumise kanga külge teppisin pealise üle kahe triibu.
Juba nii väikeste tekikeste teppimine oli katsumus omaette, mõtlesin, et no kuidas neid suuri tekke veel tepitakse! Kogu aeg kippus tekk laualt maha libisema. Suurte tekkide õmblemiseks tuleb vist kõrvale abilauad püstitada ;)
Katete suuruseks sai 105x150, selline väikelapse teki mõõt. Vahele sai vatiin, mis oleks võinud siiski olla õhemat sorti (150 gr oli vist). Ilma vatiinita oleks liru jäänud. (plaan ongi, et kui kunagi diivanid saavad välja vahetatud, siis saab laps näiteks need oma mängutekkideks).

Püüdsin katted pildile kõigepealt meie võrratult kaunis sügiseses õues.

Nurgad tegin ümarad ühe kodus olemasoleva teki eeskujul.

Katete tagumisele poolele said ära kasutatud ühed vanad kardinad. Värvi poolest enam-vähem sobilikud.

Eelikal on alati nii kenad fotod, üritasin ka miskit. Profi vastu ei saa.

Toas omal kohal näevad katted välja sedasi. Sobivad diivanite värviga.

Ja sobivad ka tapeediga kokku.

Mees tuli koju, vaatas neid katteid ja ütles, et aru küll pole saada, et katted peal on, et ei paista eriti silma. See oli mulle suurim kompliment, sest minu eesmärk oligi teha katted, mis ei hakka kuidagi domineerima.

Mõni aeg tagasi said ka need diivanitel olevate patjade katted õmmeldud. Kangas leitud sekkarist. Olid 2 paksemat kardinat. Minu maitsele kohaselt vana ja kulunud väljanägemisega.

Teisest sekkarist leidsin oma unistuste pitskanga. Roosilise. Jälle parajalt vanaaegse väljanägemisega. Tegelikult oli see pitsist ülakardin. Piisavalt pikk, et pooleks lõigatult saaks sellest 2 külgkardinat ja jupike jäi veel ülegi. Leotasin ja valgendasin seda pitsi ja sai ilus valge.

Hommikuringi padi.

Laps läks täna teise klassi. Kõigi muude vajaminevate asjade seas oli ka padi hommikuringi tarvis. Igal lapsel on oma padi, selle peal istutakse põranda peal. Eelmisel aastal haarasin diivanilt padja (ajutiselt) ja ajutine oli see kuni klassi lõpuni kevadel.
Kui ma suvel neid kotte õmblesin, tekkis mõte, et sarnaselt saaks ju teha ka armsa padja.
Andsin lapsele valida, kas ta soovib diivanipadja suurust (40x40 cm) patja või köögisohva padja (50x50 cm) suurust patja. 50x50 on loomulikult istumiseks mugavam, selle ta ka valis.
Padja pealiseks kulus 1,5 teksapükste püksisäärt. Kokku õmmeldud kolmest tükist. Tükkide omavahelise õmblusvaru teppisin läbi, et oleks tugevam ja näeks justkui teksapükste õmbluse moodi välja. Tütar valis roosidega kanga, mina valisin kõrvale sobiliku lillelise kanga. No võib-olla läks liiga roosaks kätte, kuid tume teksa tasakaalustab.

 Padja paremale poolele sai tütre soovil tasku. Rohkem nagu ilu, mitte otstarbekuse pärast. Mida sa ikka taskus hoiad, kui sa parajasti ise selle peal istud. Tasku kaunistasin kangariba ja pitsiga.

Pits sai ka roosilise kanga serva õmmeldud, see muutis üldmulje kenamaks ja naiselikumaks.

Lihtsalt toreduse pärast sai ühte serva õmmeldud selline silt. Ühelt poolt roosiline, teiselt lilleline. Selle oleks võinud küll veidi sissepoole õmmelda, et oleks väiksem, mitte nii väljatükkiv.

Ülemises servas sang. Kindlasti tekkis küsimus, et padi- ja sangaga? See on puhtalt mugavuse pärast, et oleks mõnusam patja põrandale tõsta ja siis jälle hoiukohta viia. Sang sai küll natukene liiga pikk, oleks piisanud ka lühemast. Sang sai isegi nii pikk, et laps saab padja õlale võtta nagu õlakoti.

Allservas on lukk. Sest see polegi tegelikult padi, vaid see on hoopiski padjakate, mille sisse käib omakorda padi. See on mugavama hooldamise mõttes vajalik.

Tagumise poole tegin samuti teksadest, kuid selle poole materjaliks oli lühike teksaseelik, mis oli kohe väga venivast materjalist. Selle tõttu ka lukk veidi lokib, kuigi püüdsin õmmelda nii, et seda ei juhtuks. Seelik käis tegelikult nööpidega eest kinni ja korra kaalusin isegi võimalust jättagi nööpkinnis ka padjakinniseks, kuid siis oleks tekkinud palju pakse õmblusi ja otsustasin ikka luku kasuks.
Tükkide omavahelised kokkuõmblemise kohad teppisin üle.

Lõppkokkuvõttes jäi mul taaskord üle imestada, kuidas saab vanadest teksadest nii ilus ja särav ese. Uute kangastega koostöös? Igaljuhul on see tulemus tore ja kasutan teksaseid ka edaspidi rõõmuga.

Kui tervet ei jõua, tee pool.

Nagu (peaaegu) ütles õpetaja Tootsile õppimise kohta :)
Tütre sõbrannal oli sünnipäev. Vaba aega oli mul väga vähe. Lihtsam oleks olnud raha ümbrikusse pista ja laps sünnipäevale saata, kuid see ei läinud minu arvates kohe mitte. Nägin (praktiliselt öösel)veidi vaeva ja tegin vähemalt natukenegi ise, ehk siis pool kingitust.

Õmblesin sünnipäevaks koti. Ikka kasutatud teksaspükstest ja lisaks veidi romantilisi kangaid. Linnukestega kangas sama, mis eelmisel kotil (no see lihtsalt on tüdrukutele sobilik), lisaks sai seekord jupike roosikangast (kutsusin tütre valima ja tema otsustas selle kanga kasuks).

Kott voodriga, sisse õmmeldud 2 teksaspükste tagataskut.

Sangade siseküljed said seekord roosilisest kangast. Arvasin millegipärast, et selliseid on keerulisem õmmelda (no tegelikult ümberpööramine tundus keerulisena), kuid vastupidi- niiviisi on sangasid hoopiski lihtsam õmmelda ja jäävad vahvamad ka!

Põhja all sobitasin taaskord õmblused kenasti kokku.

Kasutasin ühte teksaspükste tagataskut, mis oli vahva kujuga ja piisavalt suur. Ülemise osa kantisin ära, selle tulemusena moodustus topelttasku.

Värvilise kangariba äärde õmblesin täpilise paela- ilma selleta oli asi justkui poolik, pael tekitas kena raami.

Kott õmmeldud 40x40 cm suurustest kangatükkidest. Pükste originaalküljeõmbluse säilitasin.

Kotisuu ülemised ääred  (nö. kandid) 5 cm laiused, sangad õmmeldud kandiribade vahele.

Seekord õmblesin värvilised kangaribad ikka sedasi, et kui kott on vasakul õlal, siis jäävad värvilised ribad ettepoole.