"Konna"lõikelised pajakindad meesterahvale.

Telliti minult pajakindad, mis oleks piisavalt suured, et sobiksid ka meessoost isiku kätt kuuma eest kaitsma. Nõustun tellijaga- kaubanduses pakutavad kindad on kas liiga väikesed, liiga õhukesed või liiga ebamugavad käes (lisaks: "meestekaid" kindaid raske leida).
Otsus sai langetatud "konna"lõikeliste kinnaste kasuks. See konkreetne lõige pärineb Katre Arula raamatust "Ajatud lapitööd". Pean mainima, et minu arvates väga mugav lõige!
Esialgne plaan oli kinnaste käeselgadele õmmelda lihtsad tähed ehk kaheksakannad, kuid arvutamine pole just minu kõige tugevam külg ja nii said tähekesed liiga suured. Käiku läks plaan B ehk risti-rästi tehnika (kuna tähtaeg lähenes ja õmblemiseks vaba ajaga polnud just priisata).
Esialgu õmblesin teksatükkidest sellise suure kangatüki (tegelikkuses tuli siiski kaks 9-ruutu veel sinna kanga otsa õmmelda. Nagu ma juba mainisin, siis matemaatika pole just minu kõige tugevam külg , seega arvestasin veidi valesti ja tükk jäi napiks.) :) Siin veel tükid kokku õmblemata.

 

Siin üks peopesadetail tepitud, teine alles joonitud (valge kustuva markeriga, mis ostetud Lapibutiigi lehelt siit. Tumedate kangaste puhul väga hea!) Peopesas topel(tööstuslik)vatiin.

 

Vooder sai õmmeldud inglitega sinisest kangast- inglid said valvama kinnaste omanikku.

Kindad said aga sellised. Kinnastel sees paks tööstusklik vatiin.

Üks sai küll nõksake tumedam ja teine natuke heledam, kuid paari moodustavad nad siiski kenasti.

 

Eriliselt meeldivad mulle nende kinnaste puhul kinnaste kandid- need on teksaspükste värvlist. Annab kohe asjale mõnusa jume.

 

 

 Kinnaste tellija jäi kinnastega rahule, öeldes, et kindad näevad tegelikkuse veel ägedamad välja, kui piltidel. Seda oli tore kuulda, sest pabistasin ikka, et kas üldse meeldivad ja sobivad jne.

 Käisime täna Hauka laadal ja sealt õnnestus mul kogematakombel omale kööki lauale uus vakstu saada. Viimane tükk ja täpselt minu köögilauale sobivates mõõtudes! Ma ei ole muidu üldiselt vakstu-usku, kuid lauale on tarvis mingit katet, et seda lihtsalt ära ei nühitaks ja laualinade vahetamine muutus väga tüütuks ning ebapraktiliseks (kuigi mulle meeldivad laualinad tegelikult rohkem). Eelmine lauakate oli pitsilaadne plastkate, mis ilmutas ka väsimuse märke (kulunud, määrdunud ja hakkasid augud tekkima).Laadal hakkas aga kogematakombel silma see vakstu. Peal sellised kenad pildid. Nii tore leid minu arvates!

 

Üldmulje- pildid vakstul on suhteliselt suured.

Ükspäev tegin oma suve lemmiktoitu- kreekapärast vormirooga suvikõrvitsaga. See on väga lihtne- tuleb laduda vormi kihiti kartliviilud, kurk, tomat, paprika, kabatšokk (kõik viilutatult-tükeldatult), vahele kiht praetud hakkliha (iga kihi vahele tiba soola ikka ka) ja kõik üle valada oliiviõliga, kuhu on purustatud küüslauku. Saab selline vedelapoolne roog, mis viib keele alla!

 

 

Mõned pajakindad.

Telliti paar paari pajakindaid. Materjali- ja värvivaliku osas nõudmisi polnud. Mingid tumedamad ehk, oli arvamus. Et oleks valikut, õmblesin rohkem, kui paar paari. Õmmeldud nii, nagu kirjas selles õpetuses.
Kolm paari said pikema "varrega", kaks paari lühemaga.
Pikemad kidad.


Pika "varrega" kindad. Pealis suuremummulisest puuvillasest kangast, peopesa teksakangast. Peopesas paks tööstuslik vatiin, läbi tepitud.

Tripid said valged, kandid toonivõrra tumedamast roosast kangast, kui kangalolevad mummud. Siin näha peopesatepingud.

Teine paar.

Puuvillasest ploomidaga kangast. Seekord "õnnestus" kangas paigutada nii, et ploomid kasvavad maast taeva poole, kätte pannes pöörduvad õigetpidi. Õnneks on kangas selline, et eriti ei häiri.

Kandid helerohelised, peopesas teksakangas, läbi tepitud.

Kolmas paar.

Peopesas taaskord teksakangas, läbi tepitud.

Kangas kirju, kandid tegin helerohelised. Oleks võinud teha ka oranžid, kuid roheline kandikangas oli juba varasemast välja lõigatud ja olemas, kasutasin seda.

Neljas paar lühemad.

Sinisest roosidega kangast. Kandid punased.

Peopesas sinine tööriiete valmistamiseks kasutatav kangas. Tepingud punased.

Viimane ehk viies paar.

Need kindad said kõige värvilisemad. Nii kirjud, et ei paista pildil hästi väljagi.

Nendel kinnastel peopesa tumesinisest teksakangast, tepingud tegin helerohelised.

Kandid said ka helerohelised.

Meil kasvab hoovis kindapuu.

Üksteise otsa virnastatud.

Põõsa alla laotatuna.

Katsetasin selles postituses pildiallkirjade lisamist. Ei meeldi mulle, et raamid lähevad liiga suureks (liiga pikk tekst). Edaspidi kirjutan nii, nagu alati :)

Sünnipäevakingitus ja positiivsed emotsioonid.

Käisime sugulase sünnipäeval. Kingituse meisterdasin ise. Kuna tegemist on noormehega, siis sellest lähtuvalt kasutasin teksakangast. Ega mul väga poistekaid kangaid palju kodus pole ka. Teksa aga sobib minu arvates suurepäraselt.
Ega meessoost isikule ole kerge midagi ise teha. Kergendavaks asjaoluks oli see, et sünnipäevalaps kokkab palju ja on ka kõva grillmeister.

Esimese asjana valmisid kindad. Kinnaste lõike sain seekord Katre Arula raamatust "Ajatud lapitööd". Eks Ossul ole ka sarnane lõige ja tolle järgi on nii mõnedki paarid kokku õmmeldud, nii et tehnoloogia oli selge. Tahtsin esialgu õmmelda nii, nagu raamatus õpetatud- et kindaseljale jäävad näiteks pükste taskud. Aga kangas ei andnud kuidagi niiviisi õmblemist välja. Tegin siis "siledad" kindad. Hiljem vaatasin küll, et suht igavad kindad said, kuid vürtsi lisab asjaolu, et randmeosa kandiks kasutasin pükste värvlit. Seda värvlit oli neile kinnastele esialgu keeruline sobitada. Polnud ju Katre peensusteni lahti kirjutanud, mil moel täpselt seda värvlit sinna kinnaste suudele õmmelda. Mõõtsin siis täpse riba värvlist välja, ühendasin ringiks ja õmblesin esialgu voodripoolse (sise)õmbluse, seejärel välimise õmbluse. Need pükste värvlist tehtud kandid on ikka päris lahedad!
Kui veel Katre Arula raamatust rääkida, siis sain sealse õpetuse võrra targemaks. Kas teie teadsite, et teksaspükste värvlit on tegelikult väga lihtne harutada, et see on kettõmblusega pükste külge õmmeldud? Mina näiteks varem ei teadnud. Tore teadmine. Ma arvan, et tänu sellele teadmisele leiab nii mõnigi püksivärvel tee minu tööde külge :)

Tuul kiigutas kindaid, nii et pilt sai udune.

Ühekaupa pildistatud pildid said vähe paremad.

Teise tööna valmis põll. Esialgne plaan oli kasutada pükste ülemist osa koos värvliga (midagi taolist), kuid kuna ma ei suutnud sobilikke pükse leida (liiga väikesed, liiga naistekad, vale värv jne), valisin hoopis ühed kummalised teksaspüksid, mis olidki üleni tükkidest kokku õmmeldud. Põlle kangas kokku õmmeldud kahest püksisäärest - ise õmmeldud vaid põlle keskõmblus, ülejäänu oligi täpselt niisugune, nagu pildilt näha.   Ühe kodus olemasoleva ja väga hea lõikega põllelt võtsin lõike ja valmis selline põll, ees palju taskuid, kuhu saab vajalikke asju pista. Kuna teksaspükste taskud on nii lahedad, püüdsin neid võimalikult palju põlle peal kasutada. Proovisin õmblemise ajal põlle oma poja peal (no et kas ikka on mõõdud õiged, kui pikad õmmelda seospaelad jne) ja poeg arvas, et temagi kannaks sellist põlle heameelga. Et jumala äge põll. Seda oli küll tore kuulda.

Kaelapaela tegin reguleeritava ja piisavalt pika, et reguleerimispaela ots ei jääks püsti hoidma, vaid vajuks raskuse mõjul allapoole.

 

Põlle ääred kantisin sinise kandiga (esialgu oli plaan ka vooder alla panna, kuid jäi siiski panemata).
Kolmandaks esemeks sai kott. Suur kott. Eeskujuks võtsin jälle ühe varem õmmeldud koti, millel hea suurus. Sellelt sai siis mõõdud ja sangade pikkus maha "spikerdatud". Endale meeldetuletuseks kirjutan üles, et tähekesega lapiruudu (koos küljedetailidega) ja taskutega tagumise külje suurus 44x44, koti põhja vaheriba laius 10 cm, ülemise ääre laius 7 cm ja sangade pikkus oli vist 65 cm.
Poolik töö.

Valmis kott. Tähekese õpetus pärineb siit blogist. Lihtne ja efektne. Selles tehnikas on mul hetkel üks tekk pooleli.

Tegelikult koti teisele poolele oli kolm teksataskut õmmeldud, kuid unustasin pildi teha.

 

Kolmest asjast koosnev pakett näeb välja selline:

Hiljem mõtlesin, et oleks võinud kinnasete käeseljale ka pisikesed lapitehnikas tähekesed õmmelda. Kahjuks polnud niipalju aega, et uued, tähekestega kindad õmmelda. Jäi nii.

Kotil sees taskutega (ühel pool 3 väiksemat, teisel 2 suurt) vooder, samast kangast ka kinnaste vooder.

 

Lisaks valmistasin veel tekspükste küljeõmblustest kuumaalused. Olin neid ammu soovinud teha. Teksamaterjali otsides jäid need ribad pidevalt pihku, otsustasin need ära kasutada, et vältida nende edaspidist kastist välja ja tagasi kasti tõstmist. Samas sain oma ammuse soovi- neid kuumaaluseid katsetada, teoks teha.

Siin näha ka "lõhnav heeringas" ehk siis piibelehed, mis korjatud sünnipäevalapsele, kuid ämbri peale kirjutatud SILL on tegelikult rootsikeeli heeringas. :) Ämber on keraamiline ja sellel on kaaslane ka- gräddfil, mis tähendab hapukoort. See on üks armas leid Rootsist teiseringipoest. Ämbrit ma ära ei kinkinud :)

 

Kuna need kuumaalused said nii vahvad, tegin omale ka koju ühe :) See tagumine vasakpoolne jäi koju.

Sünnipäeval olles tehti meile ümbruse tutvustamist. Käisime ka ühes vanas mahajäetud vesiveskis. Seal oli selline vahva orvaga aken.

Ja "pööningul" oli selline detail kangaspuudest. Üksik ja mahajäetud.

Sünnipäeval sai ka ehtsat lõõtsa kuulata. Nostalgia. Kui ma olin väike laps, siis armsa vanaema juures olles kuulsin pidudel lõõtsamängu alati. Lapsepõlv tuli meelde :)

Osa külalisi veetis muuhulgas aega õunapuude otsas ronides :) (Minu preili see vasakpoolne, roosade tossudega). Kõigil oli väga lõbus. Oli kohe tükk tegu, et laps nõustuks koju tagasi minema, mis siis, et väljas juba pimenes.

Oli väga vahva sünnipäev ja õnneks ka ilmaga vedas! Loodan, et ka sünnipäevalaps jäi kingitusega rahule.

Siinkohal on paslik ära öelda suured tänusõnad Mallele. Ilma temata poleks mul siin blogi  ja ei oskaks ma ka siin midagi asjalikku korda saata. Tänan, Malle, toetamast ja juhendamast! Sa oled ikka nii tore inimene!