Kui tervet ei jõua, tee pool.

Nagu (peaaegu) ütles õpetaja Tootsile õppimise kohta :)
Tütre sõbrannal oli sünnipäev. Vaba aega oli mul väga vähe. Lihtsam oleks olnud raha ümbrikusse pista ja laps sünnipäevale saata, kuid see ei läinud minu arvates kohe mitte. Nägin (praktiliselt öösel)veidi vaeva ja tegin vähemalt natukenegi ise, ehk siis pool kingitust.

Õmblesin sünnipäevaks koti. Ikka kasutatud teksaspükstest ja lisaks veidi romantilisi kangaid. Linnukestega kangas sama, mis eelmisel kotil (no see lihtsalt on tüdrukutele sobilik), lisaks sai seekord jupike roosikangast (kutsusin tütre valima ja tema otsustas selle kanga kasuks).

Kott voodriga, sisse õmmeldud 2 teksaspükste tagataskut.

Sangade siseküljed said seekord roosilisest kangast. Arvasin millegipärast, et selliseid on keerulisem õmmelda (no tegelikult ümberpööramine tundus keerulisena), kuid vastupidi- niiviisi on sangasid hoopiski lihtsam õmmelda ja jäävad vahvamad ka!

Põhja all sobitasin taaskord õmblused kenasti kokku.

Kasutasin ühte teksaspükste tagataskut, mis oli vahva kujuga ja piisavalt suur. Ülemise osa kantisin ära, selle tulemusena moodustus topelttasku.

Värvilise kangariba äärde õmblesin täpilise paela- ilma selleta oli asi justkui poolik, pael tekitas kena raami.

Kott õmmeldud 40x40 cm suurustest kangatükkidest. Pükste originaalküljeõmbluse säilitasin.

Kotisuu ülemised ääred  (nö. kandid) 5 cm laiused, sangad õmmeldud kandiribade vahele.

Seekord õmblesin värvilised kangaribad ikka sedasi, et kui kott on vasakul õlal, siis jäävad värvilised ribad ettepoole.

"Konna"lõikelised pajakindad meesterahvale.

Telliti minult pajakindad, mis oleks piisavalt suured, et sobiksid ka meessoost isiku kätt kuuma eest kaitsma. Nõustun tellijaga- kaubanduses pakutavad kindad on kas liiga väikesed, liiga õhukesed või liiga ebamugavad käes (lisaks: "meestekaid" kindaid raske leida).
Otsus sai langetatud "konna"lõikeliste kinnaste kasuks. See konkreetne lõige pärineb Katre Arula raamatust "Ajatud lapitööd". Pean mainima, et minu arvates väga mugav lõige!
Esialgne plaan oli kinnaste käeselgadele õmmelda lihtsad tähed ehk kaheksakannad, kuid arvutamine pole just minu kõige tugevam külg ja nii said tähekesed liiga suured. Käiku läks plaan B ehk risti-rästi tehnika (kuna tähtaeg lähenes ja õmblemiseks vaba ajaga polnud just priisata).
Esialgu õmblesin teksatükkidest sellise suure kangatüki (tegelikkuses tuli siiski kaks 9-ruutu veel sinna kanga otsa õmmelda. Nagu ma juba mainisin, siis matemaatika pole just minu kõige tugevam külg , seega arvestasin veidi valesti ja tükk jäi napiks.) :) Siin veel tükid kokku õmblemata.

 

Siin üks peopesadetail tepitud, teine alles joonitud (valge kustuva markeriga, mis ostetud Lapibutiigi lehelt siit. Tumedate kangaste puhul väga hea!) Peopesas topel(tööstuslik)vatiin.

 

Vooder sai õmmeldud inglitega sinisest kangast- inglid said valvama kinnaste omanikku.

Kindad said aga sellised. Kinnastel sees paks tööstusklik vatiin.

Üks sai küll nõksake tumedam ja teine natuke heledam, kuid paari moodustavad nad siiski kenasti.

 

Eriliselt meeldivad mulle nende kinnaste puhul kinnaste kandid- need on teksaspükste värvlist. Annab kohe asjale mõnusa jume.

 

 

 Kinnaste tellija jäi kinnastega rahule, öeldes, et kindad näevad tegelikkuse veel ägedamad välja, kui piltidel. Seda oli tore kuulda, sest pabistasin ikka, et kas üldse meeldivad ja sobivad jne.

 Käisime täna Hauka laadal ja sealt õnnestus mul kogematakombel omale kööki lauale uus vakstu saada. Viimane tükk ja täpselt minu köögilauale sobivates mõõtudes! Ma ei ole muidu üldiselt vakstu-usku, kuid lauale on tarvis mingit katet, et seda lihtsalt ära ei nühitaks ja laualinade vahetamine muutus väga tüütuks ning ebapraktiliseks (kuigi mulle meeldivad laualinad tegelikult rohkem). Eelmine lauakate oli pitsilaadne plastkate, mis ilmutas ka väsimuse märke (kulunud, määrdunud ja hakkasid augud tekkima).Laadal hakkas aga kogematakombel silma see vakstu. Peal sellised kenad pildid. Nii tore leid minu arvates!

 

Üldmulje- pildid vakstul on suhteliselt suured.

Ükspäev tegin oma suve lemmiktoitu- kreekapärast vormirooga suvikõrvitsaga. See on väga lihtne- tuleb laduda vormi kihiti kartliviilud, kurk, tomat, paprika, kabatšokk (kõik viilutatult-tükeldatult), vahele kiht praetud hakkliha (iga kihi vahele tiba soola ikka ka) ja kõik üle valada oliiviõliga, kuhu on purustatud küüslauku. Saab selline vedelapoolne roog, mis viib keele alla!

 

 

Mõned pajakindad.

Telliti paar paari pajakindaid. Materjali- ja värvivaliku osas nõudmisi polnud. Mingid tumedamad ehk, oli arvamus. Et oleks valikut, õmblesin rohkem, kui paar paari. Õmmeldud nii, nagu kirjas selles õpetuses.
Kolm paari said pikema "varrega", kaks paari lühemaga.
Pikemad kidad.


Pika "varrega" kindad. Pealis suuremummulisest puuvillasest kangast, peopesa teksakangast. Peopesas paks tööstuslik vatiin, läbi tepitud.

Tripid said valged, kandid toonivõrra tumedamast roosast kangast, kui kangalolevad mummud. Siin näha peopesatepingud.

Teine paar.

Puuvillasest ploomidaga kangast. Seekord "õnnestus" kangas paigutada nii, et ploomid kasvavad maast taeva poole, kätte pannes pöörduvad õigetpidi. Õnneks on kangas selline, et eriti ei häiri.

Kandid helerohelised, peopesas teksakangas, läbi tepitud.

Kolmas paar.

Peopesas taaskord teksakangas, läbi tepitud.

Kangas kirju, kandid tegin helerohelised. Oleks võinud teha ka oranžid, kuid roheline kandikangas oli juba varasemast välja lõigatud ja olemas, kasutasin seda.

Neljas paar lühemad.

Sinisest roosidega kangast. Kandid punased.

Peopesas sinine tööriiete valmistamiseks kasutatav kangas. Tepingud punased.

Viimane ehk viies paar.

Need kindad said kõige värvilisemad. Nii kirjud, et ei paista pildil hästi väljagi.

Nendel kinnastel peopesa tumesinisest teksakangast, tepingud tegin helerohelised.

Kandid said ka helerohelised.

Meil kasvab hoovis kindapuu.

Üksteise otsa virnastatud.

Põõsa alla laotatuna.

Katsetasin selles postituses pildiallkirjade lisamist. Ei meeldi mulle, et raamid lähevad liiga suureks (liiga pikk tekst). Edaspidi kirjutan nii, nagu alati :)

Kotid kingituseks.

Tütar oli kutsutud järjekordsele sünnipäevale. Sõbranna sai 12-aastaseks.
Kuna minu lemmiktegevus on õmblemine, sai ka seekord kingitus õmmeldud.
Mõtlesin ja nuputasin, et mida kingituseks teha. See väljamõtlemine on minu arvates üks kõige raskem töö.
Esimese asjana tuli mõttesse õmmelda pinal. Pinalit läheb ju alati vaja.
Hiljuti ostsin Põlva Kaubamajast ühe armsa kanga. Linnukesed sinepikollasel taustal. Valisin üheks kangaks linnukestega kanga, lisaks sobis üks pruunikal taustal roosidega kangas.
Pinal sai selline. Õmmeldud nii, nagu kirja pandud selles õpetuses. Ühelt poolt.

Teiselt poolt.

Kuna kangas on suhteliselt suuremustriline, "sõi" väike pinal mustri ära. Soovisin esmalt õmmelda pisikese kosmeetikakoti, kuid loobusin ja õmblesin teiseks esemeks veidi suurema koti, et ikka kanga muster ka veidi välja tuleks.
Ühelt poolt:

Teiselt poolt:

Selle kotiga juhtus veel selline lugu, et kott oli praktiliselt valmis (küljed veel kokku õmmelda), kui avastasin, et olin unustanud lukule kelgu külge panna (kasutasin meetrilukku). Nali missugune! Harutasin luku ühest otsast lahti ja õnneks sain niiviisi kelgu paigaldatud. Loodetavasti ei hakka nüüd seal miskit lahti hargnema.
Mõlemale kotile sai ühesugune lilleline vooder sisse.

Kõrvuti saab suurustest veidi aimu.

Mõtlesin, et üks suurem kott kuluks ka tütarlapsele marjaks ära. Kuna olin vahetult enne seda näinud netis just seda pilti, kasutasin ideed ja tegin sarnase koti. Koti põhimaterjaliks on õhuke teksamaterjal (püksid). Lõikasin välja tükid 40(kõrgus)X41(laius). Originaalõmblused sai ilusasti alles jätta, materjal ei hakanud "lainetama", nagu vahel juhtub, kui lõikad pükstel ühe külje lahti ja soovid kangast suure tükina kasutada.
Kott sai selline:

Et tasku oleks vahvam ja sobiks paremini puuvillaste kangastega kokku, sai ülemist äärt veidi kaunistatud.

Netis nähtud kotil olid küll puuvillase kanga triibud vasakul ja tasku paremal, kuid mina ei mõelnud asja läbi ja õmblesin vastupidi, sest nii tundus sobilikum olevat. Hiljem küll taipasin, et kui kott on (vasakul) õlal, siis triibud jäävad nö. selja taha. Kuid eeliseks sedapidi-variandi puhul on see, et saab kohe pista käe kotitaskusse, kui kott on õlal. Puuvillased triibud on õmmeldud teksakanga peale.
Kotile sai sisse korralik vooder ja pükste teine tasku sai voodri külge õmmeldud. Voodriks üks kodusolnud (materjaliks kõrvele tõstetud) kardin, mis oli värvi poolest sobilik- sinepikarva. Koti sangad olid enne kokkuõmblemist 12 cm laiused ribad, sangad õmblesin 5 cm laiuste teksaribade vahele, teppisin pealt, ühendasin algul riba sisemise osa koti külge, keerasin ääre tagasi ja õmblesin välimise riba koti paremale poole. Nii jäid kõik õmblused kohe puhtad. Praktiliselt kantisin ülemise serva.

Põhja alt jooksid triibud kenasti kokku (no sobitasin kokku).

Kogu komplekt sai selline.

Üritasin kotti ka rippuvasse asendisse sättida. Sai üks naljakas pilt.

Kingisaaja jäi kingitusega väga rahule. Kui ma oma lapsele sünnipäevapeole järele läksin, siis sünnipäevalaps tänas ja kallistas mind. Ütles, et eriti meeldis talle see suur kott. Nii tore, kui kingitus tõi rõõmu!
Peagi on ühel sõbrannal veel üks sünnipäev tulemas :)